Kaval Pikkpoiss

Kuna sügavkülmik otsustas töölepingu üles öelda, tuleb kiirelt hakata lihavarusid hävitama. Leidsin ükspäev facebookist mingi põneva idee, mille nimi oli peekonipomm (midagi sellist http://www.instructables.com/id/How-to-make-a-Bacon-Bomb/ ) – mõte jäi pähe ja käis seal ringi, aga kuna ma notsust ei tarbi, siis oli vaja välja mõelda, millega see peekon asendada. Lõpuks otsustasin proovida kalkuniga. Kuna peekonipomm ei oleks enam kuidagi paslik nimi sellele, mis välja tuli, nimetasin ta ümber kavalaks pikkpoisiks – kaval, kuna ta on pealt kaetud lihaga, et ei paistaks välja, et ta nii pikkpoiss on ja sees üllatus (täidis).

Mina toimisin siis niimoodi: kalkuniliha lõikasin sellisteks snitslilaadi tükkideks (niipalju kui see tema enbastandartsusest tulenevalt võimalik oli) ja toksisin lihahaamriga õhukeseks. Siis ladusin need jupid fooliumile ja määrisin peale sinepit (kuna sinep peaks liha pehmemaks ja mahlasemaks jätma). Selle peale laotasin hakkliha (kasutasin veise ja kalkuni segu). Hakkliha maitsesta oma soovi kohaselt soola, pipra ja misiganes maitseainetega. Hakkliha peale võib siis panna misiganes täidist soovid – keedumune, kurke, ubasid jne. Mina panin sinna veidi tomatipastat, päiksekuivatatud tomateid, pärlsibulat, kurki ja paprikat. Kui soovitud täidis sees, siis tuleb see asjandus rulli keerata. Kuna minul oli seal kalkuniliha ja veise-kalkuni hakkliha, mis ei ole just väga rasva ja mahlasusrikkad, keerasin rulli fooliumisse, et võimalikult palju vedelikku sees hoida lihal.

Rullikeeratud liha toppisin ahju – see nüüd oleneb Sinu ahju võimekusest, aga mina küpsetasin ca 1,5 tundi 200-225 C juures. Kui rull oli juba üle tunni ahjus olnud, võtsin fooliumi pealt lahti, et rull kenasti  pruuniks tõmbaks. Tulemus oli huvitav ja maitsev.  Igatahes väärt proovimist.

Ega siis muud, kui head isu :)

Õuna-kookose maius

Niisiis.... oli tarvidus ära kasutada emme-issi toodud õunad, enne kui need hukka lähevad ja samas oli ka isu millegi kergema järgi. Selveri mingist vanast retseptist sain siis idee, mille muidugi nagu ikka ummamuudu ümber tegin, aga tulemus oli väga nämma.

Tarvis läheks siis:
* õunu (no mingi 5-6 tk näiteks, oleneb, kui suured on)
* 2 muna
* 2 dl suhkrut
* 100 g võid
* 1 dl jahu (retseptis oli nisujahu, asendasin selle maisijahuga)
* 2-3 dl kookoshelbeid
* serveerimiseks vanillijäätist


Koori õunad ja lõika sektoriteks ning lao koogivormi. Vahusta muna suhkruga tugevaks vahuks ja lisa jahu, kookoshelbed ning sulatatud või. Vala segu õuntele ning küpseta kuskil 25-30 minutit 175 kraadises ahjus. Serveeri koos jäätisega.

Head isu :)

Seenepasta

Jagan vahelduseks midagi lihtsat ja soolast.

Käili andis mulle retsepti ja ma lihtsalt armusin sellesse, kuna tegelikult olen ma suhteliselt suur seenefänn. Kui olin proovinud seda valmistada, siis sattusin veel rohkem vaimustusse, kuna see on üks lihtsamaid toite ever. 

Võta siis valmis:

• seened (ise valid, mis seened, mina kasutasin shampinjone, aga kindlasti sobib miski muu ka)
• natuke oliiviõli
• maitseaineid (basiilik, tüümian, zaatar - mida iganes ise soovid)
• sibul
• vahukoor
• pasta (soovitavalt tagliatelli)

Koori sibul ja lõika väikesteks tükkideks, viska pannile veidikese õliga praadima. Kui sibul natuke pruunistunud, lisa tükeldatud seened (oma fantaasia järgi võid sinna veel muidugi asju lisada, nt mina proovisin ükskord kabatsokiribadega) ja prae. Sellele segule lisa siis soovi ja maitse järgi maitseaineid. 

Samal ajal viska keema pasta. Kui seened praetud, vala seene-sibula segule peale vahukoor ja kuumuta veidi. Kui pasta valmis, kurna see ja sega seene-värk pasta hulka ja ongi valmis supermaitsev ja superlihtne toit.

Arbuusitort

Vahepeal siis niipalju uut juhtunud, et mu kallis pisiõeke lõpetas gümnaasiumi ja selleks puhuks mõtlesin, et peaks miskise koogikese kokku keerama. Kuna õekese silmarõõm on allergiline nisujahule, mõtlesin esiteks teha Eileeni jahuvaba-ime-shokolaadikooki, aga siis sattusin juhuslikult kõikvõimsas faceboogis vahva idee peale teha kook arbuusist. Kasutatud oli kaunistuseks kookospiimast tehtud kreemi ja maasikaid ning see supertervislik, supernämma väljanägemisega kook saigi minu ideeks teha. 

Muretsesin Selverist ühe piraka arbuusi (millest lõpuks sündis koguni kaks kooki, kuna see oli nii pirakas, miski 6 kilo kanti), kaks purki kookospiima (mitte lighti, kuna lightil see koorekiht on väga õbluke), veidi maasikaid, kiivit ja põldmarju kaunistuseks (siin kasutagu igaüks oma fantaasiat) ning läksime. 

Esmalt siis saagisin (sõna otseses mõttes saagisin, kuna juhtus väga tugeva koorega arbuus) arbuusil koore ära selliselt, et alles jäi koogikujuline moodustis (koorte külge jääva osa saab edukalt nahka pista) ning panin selle seisma. Seisma peaks ta kuskil 4 tundi, et ta tahkuks/kuivaks ning koort oma mahlaga koos maha ei viskaks pealt. 

Järgmiseks võtsin üleöö kapis seisnud kookospiimalt pealt koore osa. Tavaliselt kookospiimal on see kooreosa umbes 3/4 ja vaid põhjas natuke on seda vesist osa. Koore panin kaussi ja vahustasin nagu tavalist vahukoort. Retseptis küll oli, et sisse peaks panema ka kookosjahu paar teelusikatäit, aga kuna seda mul ei olnud, viskasin niisama moe pärast sinna paar teelusikatäit jahvatatud mandleid (ehk peenes keeles siis mandlijahu). Natuke lisasin ka suhkrut, et veidi magusamaks asja teha, kuid mitte liiga palju, sest arbuus ju isegi magus. Kui see koor siis kenasti tugevaks vahukooreks sai vahustatud, pistsin sellegi mõneks tunniks külmkappi tahenema. Kuna lõikasin arbuusikoogi kaheks, nii et välja tuli kaks torti, siis kulusid mõlemad kookoskoored ära - ühe arbuusikoogi jaoks oleks vabalt jätkunud ja ühest purgist. 

Kui arbuus tahenenud ja vahukoor samuti natuke seisnud, määrisin vahukoore arbuusile nagu tavalisele koogile ja kaunistasin pealt marjadega. Tulemus oli vahva ja maitsev ja elevust tekitav. 

Head (tervislikku) isu!

Lembi

Printsessikook

Hei-hopsti!

Nüüd siis midagi täiesti ebatervislikku, aga samas maitsvat :) Soomes sõpru külastades sai maitstud sellist asja nagu printsessikook (princessikakku vms) ja no tõesti megahea oli. Ükspäev siis tekkis mõte, et peaks ju ometi saama seda ise ka teha ja googeldades leidsingi mitmeid retsepte. Võtsin siis ühe ette ja hakkasin näpuga järge ajama. Pean tunnistama, et nagu ikka Lempsule kohane, tuli seegi kord retsepti muuta ja kohandada ja seal retseptis antud nn biskviitpõhi ei kõlvanud ka kuskile, niisiis sai ka see ummamuudu ümber tehtud, samuti jätsin kreemist välja zelatiini ja täitsa ausalt, ma ei saa üldse aru, milleks seda zelatiini sinna üldse toppida - kreem läks ka selleta paksuks ja pool tarretiseks kätte. Igatahes lõpptulemus oli megahea ja sain selle "nagu päris" maitse isegi kätte. Ka need, kes minuga koos seda kooki maitsesid, jäid rahule ja kiitsid. Igatahes esmalt siis teeme biskviitpõhja, selleks läheb tarvis (kasutasin 21 cm läbimõõduga lahtikäivat koogivormi):

• 3 muna
• 2 spl jahu
• 1 spl maisi- või kartulitärklist (võib panna ka 3 spl jahu, aga minu meelest teeb tärklis asja õhulisemaks)
• 3 spl suhkrut

Lahuta munavalged munakollastest, lisa munakollastele suhkur. Mikserda munavalged tugevaks vahuks ning siis mikserda munakollased suhkruga heledaks vahuks. Lisa munakollase-suhkru segule jahu+tärklis ja sega või mikserda segi. Siis tõsta lusikaga munavalge munakollase-jahu-tärklise segu sisse ja sega ettevaatlikult segamini. Valmis õhuline taigen pane koogivormi ja pista 15-20 minutiks 180-200 kraadisesse ahju (temperatuur sõltub su oma ahjust, minul on nõrgem vool, seega minul läheb täislaks 200 kraadi). 

Sel ajal, kui kook küpseb, valmista vaniljekreem. Kreemiks võta: 

• 2 munakollast
• 3 dl piima
• vanilli või vanillisuhkrut natuke
• 1 spl suhkrut
• 2 tl tärklist
• 2 dl rõõska koort (35%)

 Sega tärklis ja suhkur ning lisa munakollastele. Pane piim paksupõhjalisse potti (soovi korral lisa siis vanilje või vanillisuhkur) ning sega sellesse muna-tärklise-suhkru segu - eriti hea on seda vispliga teha, siis lahustub ilusti ära. Nüüd kuumuta saadud segu seda aeg-ajalt segades kuni see pakseneb (keema ei tohtivat retsepti järgi lasta). Kui segu on paksenenud, tõsta see pliidilt ära ja jäta jahtuma. 

Kui kook valmis, siis võta see ahjust välja ning pane samuti jahtuma. 

Kui kook ja kreem mõlemad jahtunud, siis vahusta rõõsk koor vahukooreks (ära lisa suhkrut!!!! Muidu läheb liiga magusaks see kraam) ja sega kreemi hulka. Kook lõika kolmeks kihiks. Alumiste kihtide vahele pane mingit meelepärast moosi, siis teisele kihile pane umbes 2/3 kreemi-vahukoore segu ning kõige peale ülejäänud kreemi-vahukoore segu. 

Nüüd tuleb kõige keerulisem osa (st see oli kõige keerulisem minu jaoks): martsipan! Hommikul käisin läbi ei rohkem ega vähem kui KUUS poodi, et leida martsipani ning lõpuks leidsin selle kalevi martsipanimassi. Ma tean, et on olemas spets koogimartsipanid, mida on lihtne rullida ja igasuguseid vidinaid neist teha, aga mina ei hakanud sellepärast linna minema ja mööda linna neid taga otsima, seega kavatsesin asja ära ajada sellesama martsipanimassi ja värvilise tuhksuhkruga. 

Võtsin 250 grammise martsipanikangi ning enamuse sellest kasutasin koogi katteks. Enne muljusin sellesse rohelist tuhksuhkrut, et värvi saada, kuna toiduvärve polnud käepärast. Siis panin martsipanimassi kahe küpsetuspaberilehe vahele ja hakkasin rullima. Võttis ikka päris võhmale, aga mina jäin selles võitluses peale. Kui martsipan õhukeseks rullitud, panin selle koogi peale ning surusin servad koogi vastu. Järelejäänud jupikese martsipani töötlesin kollase ja punase tuhkruhkruga ja sain sellise ornazi värvi. Selle rullisin samuti ära ning lõikasin sellest kolm ketast. Kettad tuleb panna servapidi üksteise peale ning siis kokku rullida. Siis lõikad selle rulli keskelt pooleks, kohendad natuke ääri ning voila - kaks roosi ongi valmis! 

Nüüd oleks hea, kui oleks veel veidi järel vahukoort, sellega saab kaunistada tordi aluääre ning panna tupsuke sellest koogi peale, kuhu siis roosid "sisse istutada", et nad kuskile ära veerema ei hakkaks. Muidugi võid kaunistamisel kasutada oma fantaasiat ja sinna mida iganes peale teha või toppida. Ja voila - imemaitsev kook (mis näeb välja palju magusam, kui ta seda on), ongi valmis! 

Head katsetamist!

Vitamiinipomm/tervislik magustoit

Kuna mul on üks pool-taimetoitlasest sõbranna ja temal täiesti taimetoitlasest mees, siis sai neid külastades õpitud paar nippi.

Esiteks brokkoli - ma tean, enamus inimesi leiab, et see on rõve. Enamasti on selle nn rõveduse põhjus selles, et ei osata õigesti brokolit keeta ja pingutatakse üle. Selleks, et säiliksid kõik head vitamiinid ja omadused brokolil ja see oleks väga maitsev snäkk, tuleks seda keeta selliselt, et ajada veidi vett keema, lisada sinna soola (kes tarbib soola) ning siis kui vesi täie tuuriga keeb, siis visata brokoliõisikud sinna umbes täpselt minutiks ajaks keema. Supermõnus snäkk, kuna säilitab oma krõmpsuvuse ja ei ole mingi vastik poolpudrune roheline tulnukaokse.

Teiseks, mida tahaksin jagada, on vitamiinipomm, ehk siis puuviljakokteil.

Viska blenderisse (tugevama muskliga inimesed saavad hakkama ka saumikseriga) tükeldatud banaanid, maasikad (proovisin ka külmutatutega ja oli isegi parem) ning peotäis spinatilehti ning lase see kõik püreeks. Tulemuseks on väga vitamiinirikas magustoit. Kui soovid, et sel oleks rohkem vedelem kokteilitekstuur, lisa veidi vett. Ja siis polegi muud, kui naudi!

Ilusat tervislikku suve!

Always yours,
Lemps

Baklazaanivärk

Selle retsepti andis mulle Eileen, aga kuna tal pole olnud aega siia panna seda ülesse, siis teen seda ise, kuna oleks patt sellist head asja mitte jagada.

Selle retsepti märksõnad oleks: odav, kiire ja ülimaitsev.

Varu siis endale:
1. Üks baklazaan (selline keskmine)
2. Üks sibul ja natuke küüslauku
3. Tomatipastat (täitsa tavaline, ilma igasuguste lisadeta)
4. Arabbiata (või miskine sarnane) tomatikaste
5. Juustu

Lõika baklazaan ketasteks, pintselda natuke õliga ja viska ahju kuniks nad küpsevad pehmemaks, kuldseks. Samal ajal koori ja viiluta üks sibul ja viska pannile. Kui sibul juba kenasti klaasjas ja pruun on, lisa sinna soovi korral veidi küüslauku. Lisa sibula-küüslaugumassile pooleks tomatipasta ja arabbiata kaste (paneme neid pooleks, kuna arabbiata üksi on natuke liiga vürtsine ehk) ja lase see värk soojaks. Nüüd võta ahjust baklazaaniviilud ja lihtsalt uputa nad sinna tomatikastme-sibula-küüslaugu segusse ära, nii et nad oleks kenasti selle sees, üleni kaetud. Kui sellega toime saad, siis puista kõigepeale riivitud juust (jällegi vabal soovil kogus, niipalju kui ise tahad). Pane natukeseks pannile kaas peale, et juust kenasti ära sulaks ja voilaa, valmis ta ongi. Superkiire, supermaitsev ja mitte kõige ebatervislikum toit (nojah, juust on vaieldav, kuid siiski me ju vajame valku :P ).