Tunnistan ausalt üles, ma polnud kunagi isegi kuulnud šokolaadi-laavakoogist, aga kui viimast MasterChefi juhtusin vaatama, siis oli justnimelt see magustoiduke pingetesti ülesandeks. Sellist asja
nähes ei saanud ju muidu, kui pidin kohe proovima ja vaatama, kuidas see minul välja tuleb.
Natuke googeldamist ja retsepte umbes 150 varianti, millest siis ühe välja valisin, et proovida.
Ühesõnaga, vaja läheb:
- 90 grammi tumedat šokolaadi (räägivad ka, et võib panna pooleks tumeda šokolaadi ja mõne maitsestatud šokolaadi)
- 75 grammi võid (ja natuke lisaks, et vorme määrida)
- 85 grammi suhkrut
- 40 grammi nisujahu
- 2 muna
- natuke kakaod
Šokolaad ja või tuleb sulatada ning panna siis jahtuma, et segu oleks kuskil toatemperatuuril, kui tema kasutamiseks läheb. Munad suhkruga vahustada ja kui šokolaadi-või segu on piisavalt jahe, siis muna-suhkrule juurde mikserdada. Lõpetuseks lisada jahu ja segada taigen ühtlaseks.
Enne oleks mõistlik vormid valmis panna ja ahi 180 kraadi peale keerata. Vormid tuleb määrida võiga ja siis raputada üle kakaoga (samas usun, et kui see kakaoetapp ka vahele jääb, siis ei ole sellest midagi hullu).
Kui taigen valmis, siis jaotada see ühtlaselt vormidesse. Mina kasutasin kunagi Home&Gourmetist soetatud creme brülee vorme ja neid läks selle taignakoguse jaoks kasutusse neli. Kuna koogike võib veidi kerkida, tuleb ülaltäärest natuke kerkimisruumi jätta.
Ühesõnaga nägid siis minu katsetused enne ahjuminekut välja sellised:
Pistsin nad 180 kraadini soojendatud ahju ja jätsin sinna 12 minutiks. Kui pikemalt neid seal küpsetada, läheb ka sisu ära tahkeks ja siis poleks enam laavakook vaid juba miski muu.
Suskasin õhukese noa koogi ja vormi vahele, et kontrollida, et kook kinni ei ole vormi küljes ja siis kallasin koogi taldrikule. Minu suureks õhinaks ja õnneks ei juhtunud sellist asja, nagu MasterChefis osadel, et taldrikule oleks jäänud vedel plönn, vaid koogikesed pidasid ennast viisakalt üleval ja alles katki lõigates hakkasid voolama, nagu ka ette nähtud.
Nii et ei olnudki muud, kui natuke tuhksuhkrut peale ja voila! Pean ausalt šokolaadipõlgurina tunnistama, et mulle maitse meeldis - tuletas sellist lapsepõlve kodustehtud šokolaadikreemi meelde. Mõte tekkis ka, et ilmselt oleksid need ideaalsed serveeritult vaniljejäätisega (võibolla kodustehtud ja mitte nii magus, kui poe oma), aga kuna hetkel jäätist käepärast ei olnud, siis jäi see praegu katsetamata. Nüüd oleks vaid tarvis, et Eileen paneks siia õpetusi jäätisetegemisest ja siis oleks suisa superkomplekt koos :)
Head maiustamist!
Lembi